Mercator

See oli midagi läikivat, mida ta praegu jälgis. Puulatvade vahelt vilksatav ja jälle kaduv täiskuu helkis sellelt vastu vildakana justkui kõverpeeglist. Ilus, väga ilus, mõtles ta. Justkui pärit mõne relvamuuseumi klaaskapist. Peaaegu sama ilus, kui naine, kes seda väikest asjakest praegu käes hoiab. Kihutav auto väriseb konarlikul maanteel, aga tema käsi on kindel. Võib uskuda, et mõni autoratta alla sattuv suurem kivi võib sundida püstolit oma metalset sisikonda välja sülitama. Ent ta tunneb seda naist ja teab, et tal pole midagi karta. Relv tegutseb ainult siis, kui naine seda tahab. Ta naeratab naisele usaldavalt ja kuigi ta seda ei näe, naeratab naine vastu. Auto jätkab kihutamist üle nimetute teede. Sisukord: 1. Mercator 2. Pikk protsess