Isad ja pojad

240-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat, Varrak 2006

Turgenevi 1862. aastal ilmunud romaani “Isad ja pojad” peetakse tema parimaks teoseks ning omal ajal tekitas see Venemaal palju vaidlusi ja proteste. Lisaks inimsuhetele on ta kirjeldanud oma raamatus ka ideede konflikti, liberaalide ja radikaalsete demokraatide arusaamade kokkupõrget. Kuid ka ideedest saab kirjutada nii, et neid esindavad inimesed panevad endale kaasa elama.
Esimest korda ilmus romaan eestikeelses tõlkes aastal 1901.

Raamat sisu:
Bazarov tõusis püsti. Lamp põles tuhmilt keset pimenenud, lõhnavat üksildast tuba; läbi vahel harva õõtsuva eesriide voolas öö ärritavat värskust, kuuldus öö salapärast sosinat. Odintsova ei liigutanud ühtki jäset, kuid salajane ärevus vallutas teda vähehaaval. See kandus üle Bazarovile. Ta tundis end äkki kahekesi olevat noore, kauni naisega…
«Kuhu te lähete?» küsis Odintsova pikkamisi.
Bazarov ei vastanud midagi ja laskus toolile.
«Nii siis – te peate mind rahulikuks, hellitatud olendiks,» jätkas Odintsova samal toonil, silmi aknalt pööramata. «Mina aga tean enda kohta, et ma olen väga õnnetu.»
«Teie olete õnnetu! Miks? Kas te tõesti võite mingit tähtsust anda närusele keelepeksule?»
Odintsova tõmbas kulmud kortsu. Talle tegi tuska, et Bazarov sai temast aru nõnda.