Jumalaema kirik Pariisis (2007)

“Jumalaema kirik Pariisis” on prantsuse kirjaniku Victor Hugo üks mõjukamaid romaane, mis on tänaseks saanud maailma- ja isegi popkultuuri lahutamatuks osaks. Ühest peategelasest, Jumalaema kiriku kellamehest Quasimodost on saanud inetuse võrdkuju. Viie tuntud filmi ja muusikali lavastajad on asetanud rõhu imeilusa mustlanna Esmeralda ja Quasimodo loole, aga loomulikult kujutab romaan endast palju enamat.

Victor Hugo soovis seda romaani kirjutades luua teost, mis ühendaks draama ja eepose jooned ning mille tegelaskujud elavalt kehastaksid inimloomuse eri tüüpe. Lugedes asetub romaani peategelaseks Jumalaema kirik ise. Kirik on romaanis muutunud traditsioonilisest korrast põikpäise kinnihoidmise metafooriks, pimeda usu sümboliks. Mitmesugused sotsiaalsed, poliitilised ja kultuurilised viited, mida autor on teosesse hulgaliselt põiminud, teevad romaanist laiahaardelise aegade muutumise kujundi.

Victor Hugo sündis 26. veebruaril 1802. aastal Ida-Prantsusmaal väikses Besançoni linnas. Pärast lühiajalist õppimist Pariisi polütehnilises koolis alustas ta kirjutamist ning hakkas 20-aastaselt saama Louis XVIII käest luuletajapalka.

1855. aastal kolis Hugo Guernsey saarele, kus veetis oma loominguliselt kõige viljakama perioodi. Muuhulgas kirjutas ta neil aastail romaanid “Hüljatud” (1862) ja “Inimene, kes naerab” (1869). 1870. aastal tuli Hugo Pariisi tagasi ja selles linnas ta 22. mail 1885. aastal ka suri.

Eesti Päevalehe romaaniklassika 1. raamat