Jutustus kahest linnast

Taanieli raamatu võti on selle esimese peatüki esimestes salmides: «Juuda kuninga Joojakimi kolmandal valitsuseaastal tuli Paabeli kuningas Nebukadnetsar Jeruusalemma alla ja piiras seda. Ja Issand andis tema kätte Juuda kuninga Joojakimi ja osa Jumala koja riistu, ja ta viis need Sinearimaale oma jumalakotta; ta viis riistad oma jumala varakambrisse» (Tan.1,1.2).

Juba esimeses salmis on nimetatud kahte linna — Baabüloni ja Jeruusalemma. Jah, tõepoolest, see raamat on «Jutustus kahest linnast». Ja iga kristlane teab, mida need linnad on läbi ajastute sümboliseerinud: Jeruusalemm — õiguse valitsust, Baabülon — kurjuse valitsust; üks sümboliseerib elava Jumala teenimise keskust, teine ebajumalateenistuse keskust; Jeruusalemm — rahu linn, Baabülon — segadus; üks on Jumala linn, teine Saatana kants.
See juhib otsekohe meie tähelepanu ajastuid kestnud suurele võitlusele. Esmakordselt on Baabüloni ja Jeruusalemma nimetatud 1. Moosese raamatus ja viimast korda Ilmutuse raamatus. Kuid selles raamatus, mis asub enam-vähem Piibli keskel, on see suur võitlus esitatud kõige selgemalt.