Kivid ja leib (3.osa)

797-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites komplekt, Eesti Raamat 1992

Egon Rannetil oli hea jutustamisoskus. Ei möödunud päevagi, mil ta oma romaani tegelastest poleks rääkinud, nende elukäike analüüsinud, süžeeliine arendanud, vajadusel ka teravalt vaielnud. Lootsime väga, et tervis ehk ometi paraneb, aga …
Egon Rannet soovis alati kogu hingest, et inimesed elaksid hästi, et nad oleksid õnnelikud. Ta lootis, et aitab oma romaaniga “Kivid ja leib” paremini mõista möödunut ja kas või natukenegi kiirendada ees ootava kauni ja hea saabumist. Ta armastas väga oma raamatu tegelasi – palun, võtke nad sooja südamega vastu!

Katkend sisust:
“Aga kes vaatab süüdistaval, etteheitval pilgul? Eks tragi vanamemm oma tarkade, elu näinud silmadega…
… inimesed ootavad leiba, teie aga annate kivi… ikka ja jälle kivi…
Kui valusad sõnad – ja kui õiged.”