Pikk päev

Hedi talutas Jormat edasi. Kõikjal vedeles igasugust imelikku koli, rohkem veel kui rehealuse nurgas. Ühe suure kasti juures Hedi peatus.
«See on onu Augusti kirst,» ütles ta.
«Kas mina ka tean onu Augustit?» küsis Jorma.
«Ei, meid ei olnud siis olemaski, kui onu August ära kadus. Läks sõtta ja kadus ära.»